Hüvitisega petjal vähe lootust puhtalt pääseda

Erik Valtmäe või Riho Kartau stiilis skeemitajad avastabki sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõuniku Regina Salmu sõnul tavaliselt maksuamet, kuid samas jälgivad ameti spetsialistid ka ise sissetulevaid andmeid ja kui on näha anomaaliad, näiteks hüppelised muutused sotsiaalmakses – summa suurus kõigub tugevalt või on deklareeritud tagantjärele –, saadetakse ise päring maksuameti poole teele. “Kui vaja, siis peatame hüvitise, pensioni või toetuse väljamaksmise hetkeni, kui selguvad täpsemad asjaolud,” lausus ta.

Salmu lisas, et et sotsiaalkindlustusamet lähtub hüvitiste, pensionide ja toetuste määramisel või ümberarvutamisel rahvastikuregistri ja maksuameti sotsiaalmaksu andmetest. “Seega lähtume põhimõttest, et algandmed on õiged.”

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Imbi Must kinnitab, et praegu pole enam võimalikud pettused, kus fiktiivselt palgatud töötute eest maksaks töötukassa palgatoetust. Narva kelmide riisutud 40 000 ­eurot nõuavad kohtutäiturid töötukassale praegu veel ikkagi tagasi.

2014. aasta 1. mail jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduses töötukassa ettepanekul tehtud muudatus, mille järgi maksab töötukassa palgatoetust välja maksuametis deklareeritud andmete, mitte tööandja esitatud palgatõendite alusel, rääkis Must.

Ka töövõimetuslehtede kontrollivõimalused ja infovahetus maksuametiga on muutunud haigekassa kommunikatsioonijuhi Kertu Eensaare sõnul tõhusamaks. Uus elektrooniline töövõimetuslehtede edastamise süsteem areneb pidevalt ning järjest enam püütakse kontrollimist automatiseerida, et ennetada võimalikke petuskeeme. Arvestades, et töövõimetuslehti on aastas 360 000, on valeandmete alusel hüvitise väljapetmise juhtumeid marginaalne hulk, lisas ta.

Petturi välimääraja maksuametniku silmis

1. Töötuhüvitise või saabuva teadaoleva vanemapalga saamiseks deklareeritakse jooksvasse aastasse ebaloomulikult suuri töötasu väljamakseid, millelt maksud jäetakse tasumata.

2. Kalendriaasta viimastesse kuudesse deklareeritakse suured summad (deklareeritud töötasu suurusjärgus üle 20 000 euro kuus) – sellised ülisuured väljamaksed füüsilistele isikutele kõnelevad eesmärgist tekitada õigus saada algaval aastal suuri haigushüvitisi või emapalka.

3. Suur alusetu väljamakse deklareeritakse ettevõttest, kus üldjuhul majandustegevust ei toimu ning maksud väljamakselt jäetakse tasumata.

Allikas: maksuamet